MULBERRY ANGLONGBEN HALAK TONG NUNG TASHIDAK ASER MESEN/SANGNU KAOBA

Tathemba tashidak (Foliar diseases)

1.Tu mong(leaf spot)

• Koba nungi tashidakji adokdaktsür(the causing agent-pathogen).    
• Tentu(occurrence): Mei (Summer) aser tsüngküm (Winter) nung ibai adoker.
• Ibai anoko 35-40 tashi nung ataloker aji jentoker(pruning) külen mesüra tu ji akizüker külen.
• Sashia kaoba ji anoko 70 tashi asür, takoksaji 10-12%asür. 

Tamaitsü (Symptoms):

• Tumurushi (brownish) tu dak tarak/monji tesem tesem nung adoker. Oda oda aji ulua aor aser aseta oteper aser tapok adoker. Kodang tashidakji ulua kümdir tu ji wakong (yellow) akümer aser akonger.

Tu mong (leaf spot) tashidak/arra koma sür adoker- kong nungi(factors):

• Tzünglu(rain droplets) ajanga mopong(air) nungi abener.Sakwa ji 24-26⁰C, 70-80%  humidity asür aser yaki arra ji renlokdaktsür.
• Ibala arra azüoktsü inyakyim kar- tu dakji 0.2% Bavistin (Carbendazim 50% WP) solution rükloktsütsüla aser anoko 5 toktsütsü.

2. Amm arra (Powdery mildew)

• Koma kaor-koba nungi (pathogen)
• Tentu (occurrence)- iba array a mei aser tsüngküm prongla nung ataloker.40th DAP shia tu akizükbaji 70th DAP nung sashia akümer.
• Takoksa (crop loss) ji 5-10% asür.

Temaitsü (Symptoms)

• Temesüng/shoal amm tethem (white powdery patches) sünga/tu dak adoker, aji tu telung len, ano tu manung (upper surface) nung a adoker aser (chlorotic lesion ji) züyindaktsür. Kodang sashia kümdir, temesüng amm telep (white powdery patches) ji murna-anak( brownish black) akümer. Joko tuji wakong akümer, teküprak akümer aser renloktsü shako(nutritive value) samaa atoker.

Kolen nungi arra ji pokyar (spread):

• Ibai mopong ajanga abener aser sakwa ji 24-28⁰C asür ano iba temaji 75-80% humidity asür aser iba tepla (degree) nung ibala arra ji pokyar.

Koma azüoktsü

• Lenla sadema atemtsü, aji 90cmx 90cm anjep taren temya (paired row planting system) aji (90+150)x 60cm.
• Tu dak karathane Dinocarp 30%EC ji 0.2% arüktsüla/ Bavistin ji tu teküpok len rükloktsütsüla aser anoko 5 yutsütsüla.Mesüra ano Sulfex 80WP ji 0.2% arüktsüla aser anoko 15 yutsütsüla.

3.Tu song (Leaf rust): 

• Warra ji  cerotelium asür tetezü iba tashidak (pathogen) ji.
• Tentu(occurrence): Mei o tsüngküm prongla mongpu nung adoker. Ya 45-50 DAP tashi nung renloker aser tesashi ji 70th DAP nung asür.
• Tu tashi(mature) ji arra nem sademtsür takoksa ji 10-15% asür.

 

Temaitsü (Symptoms):

• Tamasabo jemlaka (pointedly) adoker aser tesüsa adokba lu (later leaves) ji wakong (yellow) akümer aser arra atoker (wither off).

Kechi nungi ibala arra prokshir:

• Tzü aser mopong ajanga arraji prokshir aji  uredospores ajanga. Sakwa ji 22-26⁰C asür humidity 70% tashi nung arraji renloker.

Tu song koma azüoktsü:

• Tong atemtsü atema lenla ji 90cmx 90cm, anjep taren temya (paired row planting system) ji (90+150)x 60cm. Shitak nung tu tejenji leptoktsü. Tu dak 0.2% Kavach (chlorothalonil 75%WP) rükloktsütsüla, aser anoko 5 yutsütsü.

4. Nakwa teyari (Sooty mould):

• Iba warra ya mangrang jep ji raremru (pathogen) lir.

Tentu:

• Tsüngküm nung ya adoker, aji August-December tashi nung. Takoksa(crop loss) ji 10-15%.

Temaitsü (Symptoms):

• Tu tema dak nakwatep (black coating) renloker, Temesung manga anglongben lu (mulberry field) nung thema aliba agi warra ji ataloker.
• Mangrang (kungrü) ji temesüng manga I adokdktsüba ninangtsü(honey like substance) ajanga zendaktsür. Sakwa ji 20-24⁰C aser iba tema ji 70% asür aser yaki tashidak ji zendaktsür.
• Ibai azüoktsü yayim kar: Mangrang (fungi) aji saprophytic fungi nokdangtsü atema0.2% Indofil M45 arüktsüla. Manga azüoktsü atema anoko 15th aser 30th nung Foliar spray aji 0.02% monocrotophos arüktsüla. Aser anoko 15 ayutsüla.

4.Tera tashidak (Root diseases):

• Tera temen (root knot):
• Terra adokdktsüba kongsang (casual organism- Meloidogyne incognita(Nematode).

• Tentu:  Arra ji küm piyong alir aji tongtipangsa lisemli nung. Takoksa ji 20%.

Temaitsü (Symptoms):

• Anglongben tongji sashia yirutsür aser junga merenloker. Atong (knots), terratzü (gall on roots) itemji arra temaitsü asür. Terratzü  kar ishika aser wakong den temesüng sentsü (yellowish-white in clour) asür.
• Karbo ano tulu asür aser tepakla sentsü.

Terra tong nung nematode warra koma sür warraji arür:

• Mesemsa ali (contaminated soil)   amala nungi adoker. Mezem (tashitak) aketba tong tanga den meyoktepa atemba ajanga warraji ulua kümdaktsür. Ano azz (weeds) tamajung kar anglongben atsüki anasa aliba ajanga a mezem tangula kümdaktsür.
• Sakwaa ji 27-30⁰C tsüngta nung aser 40% humidity shi aser 5-7 ajanga terra atong tashitak (root knot disease) ji zendaktsür.

Azüokba (control measures) yayim:

• Neem tutzü (oil) amtsük 800 kg/acre amshitsü. Talak leptoker külen/ tu akizüker külen, ongken (trenches) 10-15cm tarok tutoktsü aji terra anasa.
• Root rot

Tentu (occurrence):

• Küm piyong ali tapu ajak nung ali tzüsü (soil moisture) aser ali nung organic matter ji tanem(low asür.
• Takoksa (crop loss) ji 15% asür aser ano iba tema asür, aji alidak aket/mopong dak aket.

Temaitsü (Symptoms):

• Aoksaa tong (plant) ji arrua/azzlaa aor aser tu ajak jetzüker, aser ya temalen temaitsü adokba warra (above ground symptoms of the disease) lir. Ano tsünglen temaitsü warra (below symptomdisease) ji terra teküp asher (decaying of root skin/ or cortex) aser joko tanak akümer aser aji sunglep (bark) telunglen mangrang (fungi) ajanga tapok (spores) apala ajanga.
• Tongji warra agi ulua tangsheba agi terra ji lokteta adoker- oda oda tong ajongaji shea atoker asür süa atoker.

Ali telunglen terra apsaa aoba temaitsü (below ground symptoms of root rot, rolling of roots):

• Kechi agi raksaar: Tasa sakwa (high temperature) aliba ali nung ibala sakwa tashidakji adoker, aji 28-34⁰C.
• Lanem tzüsü (low moisture) aser ali tumu (organic matter) peria malidak adoker, ano jana li (contaminated soil), alula kani (farm implements) aser tzüru (irrigation) maliba ajanga a adoker.

Tazüokba yayim (Control measures):

• Ibai azüoktsü atema Navinya, herbal 80% aser chemicals 20%  amshitsü, süra anglungben tong tashitak, aji terra nung aliba aneptsü.

Koma inyaktsü:

• Süngdong talak angemtoktsüla (prune off), aji 15-30cm, mekee (ring) (süngdong) tempang (stump) dak Navinya solution 10g of Navinya nung tzü  litre ka, aji 1kg Navinya in 100  litre water, aji 100 plants atema, aser tempang dak aji shiloktsütsü- aser tempang meketa ali agi anütsü aser anü dak pua yutsütsü. Iba meketa merüka ayutsü.

Tekümdangtsü (precaution):

• Anoko 4-5 anglungben dong nung tzü maentsü.
• Anglungben dong (Mulberry plants) tasü (dead) bo rongtoktsü aser ali ji anü nung aputsü.
• Dong tasen atem dang iba terra Navinya solution 0.2% nung metentsü, aji minute 30 shi aser ang atemtsü.
• Organic content 0.5% shi ali nung enoktsü aser ano mol enoktsü.
• Mei (Summer) mapang tzü mesüoktsü aji 50-60%, sürapang tashidakji nokdangtsü.

5. Sangnu (Pests):

• Pink Mealy Bug
• Tentu aser temaitsü- Sangnu pink mealy bug amala I iba süngdong Rajang (deform) kümtsür, aji ‘Tukra’ tu kangtener (wrinkle) aser küm piyong aser mei (Summer) nung sashir.
• Tu ji 4,500kg shi iba sangnu (pest) ajanga ajemoka alur.

Koma azüoktsü:

• Mesen atemdakji mejepzüktsü aser rongtoktsü, süra tanaben makaotsü.
• Talak leptoker anoko 15-20 shi 0.2% DDVP 76% EC shi tzü den sür rükloktsütsü aser anoko 15 shi toktsütsü.
• Mamaz sangnu (Papaya mealy bug):

Tentu aser temaitsü:

• Ibai a tesashi sangnu (exotic pest) ka lir, yaki arsetu(fruits) aika dak kongsher.
• Yaki anglungben dong dak arra kaodaktsür.

Koma azüoktsü:

• Tesashi parasitoid//Acerositoid papayae rükloktsütsü, saka  surabong südaktsüba mozz (insecticide) mamshitsü.
• Anglungben tu alonger (Mulberry leaf roller)

• Pongpongtsü (larvae) I tu alunger, aji pa antong (silken thread) agi aser iba telung nung alir, ibai warra athemba ajanga.

Koma azüoktsü:

• Iba yariji lentoktsü aser rongtoktsü.
• Mozz arüktsü, aji 0.076% DDVP tzü den sür aser anogo 15 toktsütsü (pruning sür külen), anoko 10 shi toktsütsü.
• Bihar hairy caterpillar

Tentu aser temaitsü:

• Iba yaki a anglungben dong yirutsür.
• Koma anepalutsü- Pa meyong entsü bendena 0.5% soap solution nung enoktsü, iba sullen rongtoktsü, ano chemical control 0.076% DDVP tzü nung meyoktepa sür rükloktsütsü, aji pruning sullen, anoko 7 shi yutsütsü, ano pesticide a rükloktsütsü.

Biological control nung Trichogramma parasitoid arüktsü saka iba sullen insecticides mamshitsü.

 

• Thrips:

Ibai a sangnu ka.Tentu aser temaitsü koma azüoktsü:

• Tzü lenmang (irrigation) anglungben dong züng nung aentsü aser junga atoktsü-0.1% Rogor arüktsü, aji tzü den sür aser anoko 15 yutsütsü, ano anokon 20 tashi toktsütsü.
• White fly

Tentu aser temaitsü:

• March-June, Oct-Dec. Yaki entsü meseper aser raksatsür.
• Koma azüoktsü- Tzü lenmang (irrigation) mesüoktsütsü, 0.076% DDVP tzü den sür arüktsü aser anoko 12 yutsütsü- ano anabenbuba arüktsü, aji 0.05% Rogor arüktsü, anoko 20 shi yutsütsü.